HOOAJAKALENDER AVATUD
Hooaja kalender 2017-2018 on avatud ja saab registreerida kalendris antud valiku alusel rühmadesse!
Õppetöö toimub 18.09.2017-17.06.2018,v.a. jõuluvaheaeg 23.12-7.01,
Ujumisoskus ja kuidas seda omandada!
Mis on ujumisoskus ning kus seda saab omandada?
Ujumisoskusega inimene ei jää vees hätta. Ujumine ei ole ainult vees vahemaa läbimine. Tähtis on osata hõljuda, et oleks võimalik vajadusel puhata. Peab olema julgust hüpata ülepea vette kui on vaja kellelegi appi minna ning peab oskama sukelduma selleks, et tuua uppuja veest. Ujumisoskus ei eelda tehniliselt õiget ujumist, kuid peab olema piisavalt jõudu säästev ja hingamine rütmiline.
Selleks, et õppida ujuma on vaja vett. Kõige mugavam on seda teha basseinis mille sügavus on vööni. Samas sobivad õppimiseks ka kõik võimalikud veekogud. Silmas tuleb pidada vee temperatuuri, sügavust ja turvalisust. Külma vee vastu aitab kalipso kasutamine või siis tuleb piirduda lühema tunniga. Avaveekogus tuleb turvalisuse huvides piirata ujuma õppimise ala.
Kui kaua kulub lapsel ujuma õppimiseks?
Aeg ujuma õppimiseks on väga individuaalne. Uue oskuse omandamine sõltub eelnevatest kogemustest, vastuvõtlikusest õpetusele ja uuele infole ning õpingute korraldusest. Mida varem on laps veega tutvust teinud seda kiiremini ta tulevikus ujumist õpib. Praktika on näidanud, et beebide ja väiklaste ujutamised ning ka lihtsal regulaarne mängimine lapsevanemaga basseinis annab lapsele head eeldused. Hea vanus ujumisoskuse omandamiseks on 7 kuni 9 aastaselt, selles vanuses õpivad lapsed ujuma keskmiselt 40 tunniga, kuid siinkohal mängib olulist rolli rühma suurus. Tuleb silmas pidada, et antud metoodika eeldab väikseid rühmi 4-12 last. See on paras suurus, et lapsed on tundi ja õppetegevusse hästi kaasatud, neil on lõbus ja turvaline ning eluks vajalik ujumisoskus omandatakse kergelt.
Kuidas valida ujumise algõpetuse klubi? Mille järgi tunneb ära hea ujumise algõpetuse kursuse?
Hea klubi teeb palju koostööd lapsevanemaga. Kaasab ühistegevustesse, pidevalt annab tagasiside lapse arengu kohta ning hoolitseb selle eest, et laps tunneks ennast klubi osana. Heas klubis on kindel ülesehitus ning võimalused jätkata ujumisega tegelemist peale algkursuse läbimist kas spordi või tervise rühmas.
Ujumise algõpetuse kursuse valikul tasub pöörata tähelepanu mitmele asjale.
Esiteks on vaja uurida mida kursusel õpetatakse, milliseid õpiväljundeid ja millise perioodiga on oodata. Eesti Ujumisliidu ja Norra Ujumisliidu hea koostöö tulemusena on eesti keelde tõlgitud kogenud norra ujumisõpetaja Per Irgensi praktilise ujumise algõpetuse raamat “Õpime ujuma”. Selle raamatu metoodika eeldab, et laps alguses kohaneb veega ja siis omandab neli põhioskust: sukeldumine, hõljumine, libisemine ja alles siis edasi liikumine. Nii ka hea ujumise algkursus peaks käsitlema neid põhioskusi ning õpetama neid õiges järjestuses. Raamatuga käib kaasas ka märkide ja diplomite süsteem mille kohaselt saab laps erineva oskuse omandamise järel tunnistuse ja märgi. Selline süsteem annab hea ülevaate lapsevanemale omandatud oskustest ning lisab lapsele indu. Samuti on hea kui treenr tundi läbi viies on lastega vees. See on tähtis mitmest aspektist. Esiteks treeneri olemasolu vees tõstab lastel turvatunnet. Teiseks ainult nii saab treener olla lastega pidevas kontaktis ning manuaalselt korrigeerida asendeid vees.
Tundke huvi kes hakkab teie last õpetama. Algõpetust peab läbi viima treener kellel on kehtiv ujumistreeneri kutsetunnistus. Treeneri kutsekvalifikatsiooni olemasolu on võimalik kontrollida eesti spordiregistrist . Kasuks tuleb kui treener on läbinud „Õpime ujuma” koolitust. Kahe aasta jooksul on Ujumisliit koostöös Päästeametiga koolitanud uue metoodika järgi pea 600 ujumise algõpetuse õpetajat. Nimekirja kes on läbinud antud koolitust leiate siit.
Selgitage välja kuidas on organiseeritud rühmadesse jaotus ja millised on võimalused järele aitamiseks. Lapsi võiks jagada vanuse ning oskuste põhjal. Mõni laps õpib kiiresti ja teisel kulub rohkem aega. Hea klubi hoolitseb selle eest, et iga laps õpiks ujumise selgeks. Mida väiksemad on rühmad seda turvalisem on lapsel õppida ujumist ja seda väiksem võimalus, et laps kogemata vajub vee alla või tõmbab vett kurku ning selle tulemusel omandab hoopiski veehirmu. Norras näiteks ujumise algõpetuse rühmades on 4-12 last. Kusjuures veega kohanemist ja sukeldumise oskust omandatakse rühmades kus on 4-6 last.
Olulist rolli mängib ka millises basseinis tunde läbi viiakse. Kõige parem oleks kui vesi on lapsele vööni. Just sellises sügavuses tunneb laps ennast hästi. Veega kohanemise etapis saab mugavalt ja ohutult vees liikuda jalad põhjas. Sukeldumist ja hõljumist õppides tunneb ennast laps antud sügavusel turvaliselt mis võimaldab tal edukalt omandada uusi oskusi vees. Ka vee temperatuur on oluline. Tähtis on, et lapsele tund meeldiks. Külm vesi aga võib seda mõjutada negatiivselt. Vee temperatuur peaks olema vähemalt 27 kraadi.
Mida tasub algõpetuse kursusele minnes silmas pidada?
Algõpetuse kursusele minnes tasub silmas pidada, et kõik lapsed on erinevad ning omandavad uusi asju erineva kiirusega. Mõnel lapsel võib esineda tugev veehirm. Sellisel juhul on väga tähtis teha koostööd treeneriga. Tihtipeale vajab laps lihtsalt rohkem aega ja kannatust.
Kindlasti peab treenerit teavitama lapse terviseprobleemidest ja erivajadustest. Ainult nii saab treener tagada tunnis ohutust ning õpetada last võimalikult efektiivselt.
Iga lapsevanema soov, et ta laps õpiks ujuma ja enamus tahavad, et ta teeks seda võimalikult varajases eas ja võimalikust kiiresti. Selles küsimuses aga kehtib vanasõna „tasa ja targu”. Kindlasti tuleb kasuks kui laps saab veega sõbraks juba beebieas. Väga hea kui kasvades ta jätkab põhioskuste omandamist väikelaste trennis kuid ujumisoskust omandatakse üldiselt 6-8 aastaselt.
Kui lapsel pole varasemat kogemust basseinis ja te soovite teda panna kirja ujumiskursustele kindlasti tasuks võimaluse korral käia temaga kas või paar korda enne kursuse algust ujulas. Õpetage lapsele kuidas vahetada riideid, kuidas käib kapp kinni, rääkige talle, et enne ujumist on pesemine kohustuslik ja et basseinis on märg põrand ja selle pärast võib olla libe. Basseinis olge lapsega sõbralik, toetav ja positiivne. Te ei pea talle midagi õpetama vees. Laske tal lihtsalt mängida ja toredalt aega veeta. Sellest millist emotsiooni saab laps oma esimesest veekogemusest võib sõltuda ka tema edaspidine ujumise õppimise edukus.
Enne esimest tundi uurige treenerilt mida kaasa võta. Tavaliselt need on ujumisprilli, ujumistrikoo või ujumispüksid, rätik ja plätud. Ujumisvarustuse valikul tasub pöörata tähelepane sellele kui lihtne neid on teie lapsel kasutada. Õpetage kodus kuidas panna ujumismüts ja prillid ning kuidas neid on võimalik reguleerida. Põhiline, et lapsel oleks vees mugav ja ta saaks keskenduda uue omandamisele.
